Postingan

Menampilkan postingan dari Agustus, 2017

Reflesaun 30 de Agusto: Mensajen ba Lider Polítiku sira kona-ba loron importante ida ne’e

Gambar
Reflesaun 30 de Agusto: Mensajen ba Lider Polítiku sira kona-ba loron importante ida ne’e Husi Pelagio Doutel no Celestino Gusmão tet.wikipedia.org Iha loron ida ne’e, tinan sanulu resin walu liu ba Timor oan sira hotu ba tuir konsulta popular atu determina destinu Timor-Leste nian hanesan nasaun soberanu ida. Iha loron determinasaun ida ne’e, maske ho ta’uk, Timor oan hotu, feto no mane ba hamriik iha liña no fó sira nia votu. Sira nia lian mak loriku aswa’in nia lian, babadook murak Timor nian, ho forte no determinasaun ba kauza ida katak Timor-Leste ukun rasik aan. Iha loron ne’e duni, hatudu Timor oan hotu nia unidade no korajen, maske la hatene loron aban atu sai oinsá loos naran katak loron aban ne’e loron ba ukun rasik aan nian. Ohin loron, 30 Agusto 2017, tinan sanulu resin walu liu tiha, Timor-Leste komemora tinan sanulu ba “kaer rasik kuda talin” mai ita hanoin hamutuk fali prioridade sira ne’ebé ita tenke tau matan ba tinan sira oin mai. Uluk nana’in, suse
Gambar
30 DE AGOSTU 1999, LORON AUTO DETERMINASAUN BA POVU TL Istória pesoál, Celestino Gusmão, https://www.facebook.com/maubere.gusmao Istória kona-ba auto determinasaun [1] Direitu ba determinasaun ukun rasik an mak direitu fundamental ida ne’ebé la bele muda. Ne’e hare iha artigu 1 husi instrumentu boot rua ne’ebé kona-ba direitus umanu (konvenant Internasionál ba direitus sivíl no polítiku no Kovenant Internasionál ba direitus ekonómiku, social, no kulturál) tanba ida ne’e importante ba orden internasionál no protesaun ba direitus individuais. Tribunal Internasionál justifika no rekoñese ona direitu ba determinasaun ukun rasik a’an nudár direitus umanus ne’ebé importante liu hotu no hanesan “Estadu tomak nia atensaun”. Atu konkista konfiansa komunidade Internasionál fila fali, Iha meadus de 1990 mai, ho ajuda husi ONU, Timor-Oan sira husi pro-independénsia no pro-integrasaun tur hamutuk ba enkontru lubun ida ne’ebé hanaran Diálogu Entre Timor-Oan Hot-hotu (All-inclusive Int
Gambar
MOVIMENTU UNIVERSITÁRIU TIMOR-LESTE MUTL Klarifikasaun balun ba Polemika tiru manifestante sira no ema sira ne’ebé mak harahun karreta sira no edifisiu UNTL nian Horiseik loron 21/08/2018 Movimentu Universitáriu Timor-Leste (MUTL) halo manifestasaun daruak hasoru parlamentu Nasional ne’ebé aprova desizaun leilaun patrimóniu estadu-karreta Prado 65 ba deputadu Terceira lezislatura nian. MUTL konsidera aktu ida ne’e nudár pratika Polítika korruptu, kanten, promove klase priviléjiu iha sosiedade no insultu povu ki’ik no kiak sira nia terus. Iha manifestasaun ne’e, MUTL husu atu kansela totálmente Polítika leilaun no husu atu husik karreta sira ne’e hela ba deputadu sira foun atu uza, la’ós hola tan karreta foun ba deputadu foun. Ami kontinua husu ba autoridade kompetente inklui husu CAC atu halo investigasaun ba aktu abuzu podér, konflitu interese no uza desizaun simples ida hodi sai na’in ba riku no soin estadu nian. Nudár reprezentante husi masas MUTL nian, halo manife

PARTICIPAÇÃO DAS CRIANÇAS NA LUTA POR INDEPENDÊNCIA TIMOR-LESTE

Gambar
PARTICIPAÇÃO DAS CRIANÇAS NA LUTA POR INDEPENDÊNCIA TIMOR-LESTE Parabéns ao bravo FALINTIL e a todas as crianças que contribuíram para proteger a vida de FALINTIL Hoje, é dia 20 de agosto, em comemoração ao dia de FALINTIL, este breve artigo reflete a participação ativa das crianças na luta pela independência de Timor-Leste. O envolvimento das crianças na frente de resistência fez um enorme contributo que não devemos esquecer como esses pessoas e nação. Portanto, neste dia histórico, felicitamos a FALINTIL e recomendamos Timorenses como um todo, especialmente os combatentes-crianças. A partir de 1975, os número incontável de timorenses visava a independência, onde praticamente todos, desde crianças até adultos, se levantam contra a invasão do exército indonésio. Durante a ocupação, o povo timorense viveu totalmente na escuridão. De uma pequena porção de timorenses que foram educados, alguns foram infelizmente utilizados pelos invasores para dividir as pessoas e governar.
Gambar
MOVIMENTU UNIVERSITARIO DE TIMOR – LESTE MUTL Nú telemovel 76419998 /romariosilva.sere@gmail.com Petisaun kontra Polítika Leilaun ba karreta Prado husi deputadu/a kantén sira iha Parlamentu Nasional Repúblika Demokrátika Timor Leste (RDTL) ne’ebé mak daudauk iha hela prosesu atu hadook an husi periodu post komflitu no hakat daudauk ba prosesu dezenvolvimentu Nasionál, husi sektór oin – oin inklui mós setór importante sira, hanesan Edukasaun, Agrikultura no Saúde hodi bele garante prosperidade ba Povu no Nasaun ida ne’e. Setór sira ne’ebé besik liu ba povu ne’e, Intensionalmente Polítiku sira abandona, sira kontinua promove sira nia direitu manipulada sira. Realidade hatudu katak komponente ka Mákina Estadu balun ladún funsiona ho di’ak hodi trata no atende nesesidade nasaun no povu Timor Leste nian. Iha setór Saúde ne’ebé, notísia kada loron hatudu iha moras oin-oin mak rejista iha ospitál, ema barak mak mate loron-loron tanba laiha sistema atendimentu ida kualidade, I

CHILDREN’S PARTICIPATION IN THE STRUGGLE FOR TIMORESE INDEPENDENCE

Gambar
CHILDREN’S PARTICIPATION IN THE STRUGGLE FOR TIMORESE INDEPENDENCE Congratulations to the brave FALINTIL and to all children who contributed to protect FALINTIL’s life. Today, 20 th of August, in commemoration of FALINTIL day, this brief article reflects children’s active participation in the struggle for the independence of Timor-Leste.  The involvement of children in the resistance front made an enormous contribution that we shall not forget as people and a nation. Therefore, in this historical day, we congratulate FALINTIL and commend Timorese as a whole particularly the child-combatants. From 1975 countless number of Timorese aimed for independence where virtually everyone ranging from children to adults rose up against invasion of Indonesian army. During the occupation, Timorese people totally lived in darkness. From a small portion of Timorese who were educated, some were unfortunately utilized by the invaders to divide the people and rule. However, through political