MOVIMENTU UNIVERSITÁRIU TIMOR-LESTE
MUTL
Klarifikasaun balun ba Polemika tiru manifestante sira no ema sira ne’ebé mak harahun karreta sira no edifisiu UNTL nian
Horiseik loron 21/08/2018 Movimentu Universitáriu Timor-Leste (MUTL) halo manifestasaun daruak hasoru parlamentu Nasional ne’ebé aprova desizaun leilaun patrimóniu estadu-karreta Prado 65 ba deputadu Terceira lezislatura nian. MUTL konsidera aktu ida ne’e nudár pratika Polítika korruptu, kanten, promove klase priviléjiu iha sosiedade no insultu povu ki’ik no kiak sira nia terus.
Iha manifestasaun ne’e, MUTL husu atu kansela totálmente Polítika leilaun no husu atu husik karreta sira ne’e hela ba deputadu sira foun atu uza, la’ós hola tan karreta foun ba deputadu foun. Ami kontinua husu ba autoridade kompetente inklui husu CAC atu halo investigasaun ba aktu abuzu podér, konflitu interese no uza desizaun simples ida hodi sai na’in ba riku no soin estadu nian.

Nudár reprezentante husi masas MUTL nian, halo manifestasaun tanba hetan abrigu hosi Konstitusional RDTL, hanesan Artigu 42 ((Liberdade reuniaun no manifestasaun nian) no Artigu 48 (Direitu petisaun nian), ne’ebé fó hela direitu ba sidadaun sira hotu atu espresa no manifesta sira nia hanoin. Artigu legal hirak ne’e nudár baze legal sira ne’ebé laiha ema ida husi ita nia rai mak iha autoridade para hapara. Aleinde ne’e mós, Artigu 49 (Defeza soberania nian) mós fó direitu no devér ba sidadania hotu atu defende nia integridade soberania. Ami halo asaun nudár realizasaun husi ami nia devér sidadania ba rai ne’ebé ezije ami nia responsabilidade atu hadi’ak husi estragu oin-oin.

Antes realiza manifestasaun daruak komisaun organizadora iha loron 18/08/2017 halo reuniaun ho autoridade seguransa. Durante reuniaun komisaun organizadora no parte seguransa iha konkordánsia kona ba organiza manifestasaun, konkordánsia husi parte rua nia mak karik segunda feira Parlamentu Nasional halo tomada de pose ba deputadu sira, entaun manifestasaun ne'e halo iha Muzeu rezisténsia nia oin, se la iha tomada depose mak manifestasaun ne'e halo nafatin iha kampus induk-UNTL/Parlamentu nian oin.
 
Realmente, toma de Pose kansela, ami halo diskusaun no konkordánsia ho Polísia iha terrenu (Polísia Munisípiu Dili nian), no deside hamutuk la’o ba kampus UNTL nia oin. Kuandu ami lao besik iha Parlamentu nia oin, ema ida husi Parlamentu Nasional mai hahú provoka ami no husi ne’ebá situasaun balun la’o la dun di’ak ona. La kleur ami rona iha tiroteiu husi Parlamentu laran mak mai, ami la haree tiru ne’e husi Polísia sira ne’ebé ami halo akordu, maibé Polísia sira seluk husi unidade espesiál ne’ebé fó seguransa iha kampaun Parlamentu Nasional nian mak husik tiru ba ami, no halo manifestante sira halai namkari no situasaun monu ba lakontroladu nian. Ami apresia ba membru balun ne'ebe halo esforsu para situasaun ne'e monu ba at liu, maske membru Polisia balun mos halo aktu brutal hasoru ami hanesan hatudu iha imagen sira ne'ebe espalla iha media.

Ami mós kondena aktu violentu ida ne’e, no husu responsabilidade ba deputadu/a Parlamentu Nasional sira ne’ebé ho sira nia arogansia lakohi rona ejijénsia hosi povu sira maske asaun sira uluk la’o ho hakmatek. Ne’e Katak, karik sira rona no hatán kedas ami nia ejijénsia antes, situasaun sira ne’e sei la akontese. Aktu violentu no estragus nian, ami hosi MUTL mós husu atu PNTL bele halo investigasaun kle’an liu atu hatene tanba sá mak iha orden ba tiroteiu hosi kampaun Parlamentu Nasional laran ba iha manifestasaun enkuantu situasaun sei kontroladu hela. 

Ami mos husu atu parte kompetente tenke halo investigasaun ba presenza exelensia Ministro Interior Sr. DR Longhinos Monteiro nia iha fatin refere atu hatete saida loos mak iha atuasaun sira ne'e nia kotuk. Ami preokupa katak membru Polisia sira abandona ema balun ne'e lori fatuk tuda no kaer ami nia maluk sira ne'ebe esforsu atu hapara ema irresponsavel sira tuda fatuk. Ami nia kolega sira la konese sese mak lori fatuk tuda ne'e maibe ate ami nia kolega sira hakruk no tanis mak husu sira maibe sira la para, iha situasaun ne'e membru Polisia sira haree de'it ate fo tempu ba ema sira ne'e halai husi terenu.

Aleinde ne’e, ami mós husu atu investiga tan katak estragus sira ne’e akontese depois polísia tiru ona gas, no fatin estragus sira ne’e fora de area manifestasaun nian. Ami hakarak informa ba públiku katak, ami nia asaun ne’e genuine tebes atu manifesta de’it kontra polítika abuzu podér, desizaun konflitu ba interese, no manipulasaun ho intensaun atu halo lakon estadu nia sasán hodi hariku an. Ami konsidera pratika ida ne’e nudár presedente at ba ita nia sosiedade.

Reprezentante MUTL, Jose Maubere haktuir; ami nia asaun laiha relasaun ho espekulasaun irresponsavel sira ne’ebé hatete katak ami ho intensaun atu impede tomada de pose no formasaun Governu. Asaun ne'e akontese ho konsiénsia jenuinu tanba luta kontra Politika sosa karete pajero, sosa prado, pensaun vitalisia ne’e ami nudar universitariu hahu tinan sanulu liu ba.  Ami nia objetivu mak kontinua hamutuk hodi defende povu Maubere nia direitu no interese, la'os Politiku sira nia interese. Ami barak iha ne'e, laiha sentimentu Partidaria, iha de'it mak hakarak kombate emidiata no totalmente, promosaun ba moris elite no goza hakmatek iha povu MAUBERE nia teurs.

Liu husi biban ida ne’e, ami hakarak apresia Reverendismu Amo Bispu Diocese Baucau nia intervensaun tanba Amo mós iha sentimentu hanesan ho saida mak ami sente ba ita nia situasaun sósiu ekonómiku. Ami mós hakarak hato’o ami nia apresiasaun ba komponente oin-oin tantu husi independente no Polítiku sira ne’ebé hahú ko’alia kona-ba suspensaun no dalan ba kansela leilaun karreta ne’ebé ami kestiona.

Ami aprezeia katak bankada hotu iha Parlamentu Nasional deside sei la halo leilaun ba kareta ne'ebe sira lori ona ba uma no balun troka ona xapa matrikula. Ami mos espera katak prosesu ba hola kareta foun bele kansela no osan ba kareta foun bele uza selu ba nesesidade povu vulneravel sira. Ba pasa inisiu ida ne'e, hakarak lorin Mahasiswa tomak nia naran hatoo obrigadu barak.  







Obrigado ba atensaun no kontribui ba establidade no mudansa,
A Luta Kontinua
Jose Maubere, membru MUTL



Komentar

Postingan populer dari blog ini

Lia Rekadu kona-ba Loron 40 aifunan Saudozu Komandante L-4 nian.

Kazu Agresaun Fíziku hasoru manifestante no Vendedór Ambulantes sira.

Maubere