Maubere


MAUBERE
INTRODUSAUN
      
Hakerek ida ne′e sei tenta halo kombinasaun ho konseitu mauberismo no Sosialista popular ,  konseito ida ne′e baseia ba kultura povo maubere.Nune′e Mauberismu hanesan ideia no dutrina politika Revosulinario indiginas no tenta atu promove dimensaun internasionalismu mauberismu.ita intende kaptura imaginasaun joventude konaba eksistensia kausa operasaun estrutural, laos deit kolonialismu maibe mos kapitalista internasional.

ESPLIKASAUN

A. Ideia.
     Maubere refere ba diretu igualdade sidadania, katak maubere ne′e naran ema Timor oan nian,Timor oan sira ne′ebe hakarak manan funu kontra okupasaun husi ema ne’ebe hakarak ukun.ho kolonialista sira ikus mai iha direitu hanesan sai sidadaun no sidadania Timor Leste nian.Tuir interpretasaun ne’e mai husi profesor PETER CAREY ne’ebe hakerek: iha tempo kolonialismu portuges hodi adapta hotu sistema ne’ebe tuir era despresibel tuir ema hotu nia hare ba Timor oan sira iha tempu urbanizaun portugesa ou simbolisa tuir ema inosente ne’ebe iha base hodi serbisu ba rai,tuir termu hodi halo hotu atu simboliza luta ba nasional 1974 ba emansipasaun tuir rehabilitasaun iha area rurais iha Timor leste,ba tranformasaun tuir verdade iha estadu independenti. Depois Dr.Adijontro hanesan ema intelektual revosinariu indonesia ida nia sempre uja liafuan maubere iha nia hakerek hodi refere ba povo Timor katak mos povo maubere.Oras ne’e ita kunese povo maubere no rai inan maubere  rai Timor leste husi maliana to’o tutuala inkluidu oekusi no atauru.Timor loromonu mak parteika iha Timor ne’ebe konesidu  mos ho naran Timor kupang.Timor lorosae ita bele interpreta, Timor loro matan iha este.

      Maubere refere ba povu opremidu.FRETELIN maka partidu primerio ne’ebe enkoragem nia militante sira koalia iha dialektu lokal   Tetum. FRETELIN mo’os uza konseitu Maubere ne’ebe antigamente ema nia naran. Responde ba kontraversial iha Timor oan sira diaspora nia le’et kona ba konseitu Maubere antes restaurasaun independensia.Tuir Barroso iha tempu portuges tenta atu interpreta.liafuan maubere,:katak signifika ema kriadu,beik ten, atrajadu tuir fali mai Mario viegas carascalao,bainhira nia lori guvernador indonesia nian iha tinan1985 dehan:iha Timor koalia Maubere, hodi insulta ba ema individu ida. Naran Maubere ne’e ema individu asulear,atu hatene Analfabetijasaun hodi koalia iha portugal. Nune’mos Bispu Dom Carlos Ximenes Belo, dehan katak kuandu ita hatene Maubere sira ne’e insulta hotu.Ami laos ema beik ten! ne’e hanesan termu ida atu hodi uza insulta ema Timor oan.Tuir fali JOÃO BARROSO ho PETER CAREY hateten katak liafuan ne’e mai husi mambae no uja hodi hateten  a’at povu sira husi mambae, no uza hodi hatete a’at povu sira husi dialetu mambae, iha rai klaran ne’ebe sai sujeitu ba opresaun kolonial-kolonial, no Elitus kolonial sira lori Timor oan sira ba serbisu hanesan kriadu no servisu iha plantasaun kafe sosiadade nian. Nune’e mo’os iha momentu ne’eba,FRETELIN halo saida atu fo dignidade Timor oan sira ne’ebe opremidu ne’e? iha momentu ne’e FRETELIN konsege kaptura imagem sofrementu husi segementu sosidade ne’ebe portuges no Elitus kolonial sira diskrimina. Ida ne’e foti liafuan maubere sai simbolu revosulinario no transformati fo ida ba luta libertasaun Nasional Fretelin mos fo significa foun ba liafuan ne’e .Borja Da Costa iha poema”colele mai”dehan bolu dehan o baruk balu katak o beik,ou balu ra’ak obaruk balu katak o kiak,sai maubere katak sai one of the people/sai terus nain ida.Bill Nicol nota iha tinan 1975 katak Timor oan sira kontente uja liafuan maubere no liafuan ne’e iha impactu makaas.To’o ikus mai Fretelin bolu nia elementus sira maubere.Ema ne’ebe sai maubere hakarak sai ema livre husi operasaun,hakarak ukun rasik an,hakarak kaer metin sira nia kuda tali.Ema ne’ebe sai maubere nia esperitu combativu,determinasaun no persistensia ba luta kontra kolonilista,kontra operasaun estrutural,kontra diskriminasaun sosial hotu-hotu laos kontra deit maibe mos halo inisiativa ativa ba prebensaun sistema operasaun no formasaun sosiadade foun ou sosiadade humana.

B. Sistema
          Debate iha tinan walu (8) liu ba kotuk kontinua kona-ba idealogi politika Timor leste entantu mosu liafuan terminologia
v . mauberismu ,no
v . sosialista popular.
       Liafuan sosialiata popular mosu hanesan kritika ida guvernasia untaet no Fretilin ne’ebe adapta sistema merkadu livre iha Timor Leste .sistema merkadu livre fo beran liu ba elitus sura nia envolvimentu iha area ekonomia.ne’ebe klasikamente kria kolusaun entre sistema kapitalismu no estadu direitu kontemprari. Tuir fali mai sosialista popular mosu hanesan kritika ida ba sistema liberal multipartidaria ne’ebe fo dalan ba elitus politica,klase prebilesiu sira nia dominasaun ba povo maubere.ita hare’e ona katak ema barak parte ba elitus kolonial nia ou elitus diaspora Timorense,hahu estabilija partidu politika no tau povu maubere hanesan escada ida atu haksoit ba uma andar.sira mos hetan prebilesiu servisu ho intituisaun servisu finanseiru internasional sira hanesan asia development bank,internasional monitary fund.Banku mundial hotu ne’ebe pramove sistema kapitalisme.Mauberismu no sosialista popular luta ba demokrasia popular ,demokrasia ne’ebe fo beran ba komunidade lokal sira atu involve iha desijaun politiku no dezenvulumentu,laos limita deit povu ritual elisun geral nian.

      Sosialista popular hamosu dimensaun solidaridade povu ba povu iha asia pasific ,ka fo dimensaun internasional,solidaridade internasional ba filosofia mauberismu.iha konstitusaun RDTL hakerek seksaun 10:solidaridade hakerek kapitulu (1) dehan katak republika demokratika iha Timor Leste sei fo nia solidaridade do povu sira ne’ebe luta ba sira nia independensia nasioal no umanismu.

partido Mauberismu hanesan, pilosofia politica indigenes. Dr.Jose Ramos Horta iha intervista ida ho Bill Nicol iha tinan 1975 katak filosofia foun ida sei inportante atu muda sosial Demokrata Timorense ba FRETILIN.Lia-fuan sosial demokrata la bele moris iha Timor,tamba sosial demokrata katak sosializasaun ba kompania privadu boot sira.Kompania boot katak ema riku, kapital boot sira mak sei domina sistema sosial,kultura,politika no ekonimia Timor Leste nian.Tamba nee,Timor Leste preciza defini rasik mak naran mauberismu,ne’ebe mai husi maubere,ema Timor bai-bain.Hanesan konseitu politika Maubere sai konseitu ida ne’ebe neutru ba jeneru.Timor laiha tipu esplorasaun boot husi sistema kapitalisme burjuezia ba proletariadu ne’ebe makaas antes tinan 1975 hanesan nasauan industra sira.Dr.Jose Ramos Horta iha tempu neba mos admite duni katak existe problema relasaun klase iha Timor Leste.Primeiru,klase elitus mak Liurai sira,povu servisu ba sira livre deit (la hetan salario).Relasaun klase sira seluk mak empregado sivil governu portugesa nian neebe forma segmentu sosidade neebe konesido “elitos colonial”.Elitos kolonial sira nebe mak instrumentu poder dominate neebe hanehan sira nia ema rasik).Ita aumenta tan,klase trabaladores no burjegia iha kafe sosiedade nia laran.Elitos kolonial sira nee mak forma UDT (Uniao Democratica Timorense).Maibe UDT balun mos bolu sira nia-an maubere iha tinan 1975.10 Bain-hira iha 20 de Maio 2002, Xanana Gusmao, tempu neebe hanesan presidenti CNRT halibur solidariedade internasional sira iha Aula Liceu,hodi fo agradesimentu ba sira nia kontribuisan ba luta resistensia,Senhor Manuel Carascalao halo ema huto hakfodak tamba nia deklara “ohin ba oin,ita sei luta ba Maubere”.

Oras nee,FRETILIN hetan ona estatutu observador iha sosialitas internasional. Maibe Mauberismu nafatin sai identidade no spiritu  revolusionariu povu Maubere tomak nian.Agora,saida mak sai objetivu luta maubere nian? Maubere luta ba libertasaun do povu; Liberta Maubere husi hamlaha,husi analfabetizasaun; hakotu esplorasaun-esplorasaun husi sira nia liurai sira. Iha parte seluk,ita temi tiha ona,Horta hatoo ba Bill Nicol iha Timor too tinan 1975 neeba laiha prolentariado tamba laiha industria,povu moris husi agrikultura subsistensia.Maibe fatuk katak portuguese sira partika duni opersaun ba agrikultura sira iha industria cafe iha Ermera no Dili.Maske eskala industria nee sei kiik oan.Tamba portuguese hari nanis ona SAPT (kompania cafe portuguese)neebe halao programa cafe sosiedade iha Ermera no Liquisa.Sira emprega ema husi fatin tomak iha Timor no bele hasai fali tuir sira nia hakarak.Too oras nee dadaun,cafe fatubesi,por-exemplu sei problema hela.
   
 Objetivu luta maubere iha mos dimensi internacional.Ida nee hakerek mos iha Manisfesto politika kolonialismu.Iha programa politika,FRETILIN koalia mos kona kestaun justica social no hakerek nune; “destrucao progressiva e total da esploracao do homen pelo homen.”11 Nunee hodi hari fali sistema foun neebe promove justica social katak sociedade neebe mais umana,menus ba esploracao,laiha dicriminasaun social.Ita durante nee hatene en jeral deit katak objetivu luta povu maubere mak libertacao da patria no libertacao do povu.

3. OBJETIVO

Objetivu husi maubere:
1.   Maubere luta ba libertsaun do povu
2.   Liberta husi hamlaha.husi analfabetu, hakotu eksplorasaun husi sira nia liurai sira.
3.   Hasai povu rai Timor husi kolonialista sira nia okos.
4.   Prevencao ativa neokolonialismu
5.   Libertasaun da patria no libertasaun do povu.


TUGAS
MUDANSA SOSIAL NO KULTURAL IHA AZIA PASIFIKA

(MAUBERISMU NO SOSIALISTA POPULAR)

















HUSI
NARAN                  : AVELINO M. MARTINS
N.R.E.                     : 06.02.03.005
DEPARTEMENTU        : DEZEMVOLVEMENTU KOMUNITARIO
FAKULDADE                : FASPOL


UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’E
(UNTL)
2008

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Lia Rekadu kona-ba Loron 40 aifunan Saudozu Komandante L-4 nian.

Kazu Agresaun Fíziku hasoru manifestante no Vendedór Ambulantes sira.