TRISTE TEBES HO SENTIMENTU KLE’AN BA AKATE KRUÉL iha Srilanka

Description: D:\KOP Surat Foun 2018.png

SENTIDU KONDOLÉNSIA PROFUNDU NO SOLIDARIEDADE SOSEIDADE SIVÍ TIMOR-LESTE BA POVU SRI LANKA
“TRISTE TEBES HO SENTIMENTU KLE’AN BA AKATE KRUÉL IDA NE’E”
Foto: Google
Soséidade Sivíl Timor-Leste espresa solidaridade ba Povu SRI LANKA ne’ebé maka hosoru susar hosi atake terorista, liu hosi FONGTIL nuda’ar plataforma nasiónal soséidade sivíl iha Timor-Leste.
Aktu violentu sei kontinua moris buras iha mundu no violénsia mós sai nudár alternativu ba movimentu ka grupu non-estadu sira hodi hato’o no espresa sira nia diskontentimentu ba sistema polítika iha mundu ohin loron nian, ne’ebé mós tuir sira nia hare katak la akomodativu. Forma ka movimentu ho asaun violentu ne’e mai ho forma violentu hodi hamosu terror no intimida sosiedade iha mundu, hodi fó presaun psikolojiamente liu hosi pratika violentu.

Loron hirak liu ba, mosu tan destruisaun umanu boot ida hodi fanu fali atensaun públiku no mundu kona-ba atake terrorista ida iha Igreja no Hotel ida iha rai amigu Sri Lanka, ne’ebé maka hamate ona ema besik rihun tolu resin. Destruisaun Umanu iha Sri Lanka, lori hela tristeza no presaun psikolojia boot ba povu no Estadu Sri Lanka rasik, triste boot mós ba família inan, aman ne’ebé maka lakon ona sira nia família nia vida iha akontesimentu ne’e.

Pratika violentu ne’e, sai nudár asaun klasiku iha mundu, hanesan akontesimentu barak ona no halakon ona ema rihun ba rihun iha mundu rai klaran. Bele hare iha sékulu 21 ne’e nia laran akontesimentu ho forma destruisaun umanu hanesan iha Estadu Unidus Amerika, WTC 11 Setembru 2001, Atake Bomba 12 Outubru 2002 iha Bali, Indonézia, no mós fatin sira seluk. Too agora seidauk iha solusaun final maske iha esforsu barak halo tiha ona ba aktu terorismu no violasaun direitu ema nia ba moris, liberdade no seguransa.


Nudár Povu, Timor-Leste mos sente saida mak Povu Sri Lanka oras ne’e daudaun enfrenta, tanba ami enfrenta aktu violentu, kada loron iha ami nia moris, simu hahalok oho, hakanek ema, bomba, atake violentu ho forma desumanu no atake masakradu iha fatin hotu-hotu iha TL durante okupasaun ilegál Militár Indonézia nian. Movimentu umanidade tomak halo ona esforsu atu hapara violénsia kruél no hakotu impunidade iha mundu liuhosi prosesu ida-ne’ebé akontavel ba autór kazu krime grave sira, infelizmente seidauk iha rezultadu satisfatoriu.

Ho nune’e, nu’udár organizasaun sira Sosiedade Sivíl nia iha Timor-Leste hakarak hato’o ami nian sentidu solidariedade kle’an ba akontesimentu boot ida ne’e. Ami hato’o mos katak Sri Lanka la mesak, Sri Lanka iha nia família boot iha mundu inklui família boot sosiedade sivíl iha Timor-Leste.

Sosiedade Sivíl Timor-Leste mós aproveita momentu tristeza ida ne’e hakarak apela ba estadu boot sira iha mundu hanesan Estadu Unidus Amerikanu, Inglaterra no nia aliadu sira atu bele buka meius Pasífiku hodi kria komunikasaun mundiál ida ne’ebé ho sentidu amigavel inklui ho grupu marginalijadu sira, atu nune’e bele hapara aktu violentu sira ne’ebé maka hamosu destruisaun umanu hanesan iha Sri Lanka agora.

Sosiedade Sivíl Timor-Leste husu mós ba ONU ho nian órgaun espesífiku no relevante sira atu bele hola medida urjente ho forma rezolusaun konflitu entre grupu marginalijadu sira iha mundu inklui iha Sri Lanka atu hapara sira aktu violentu no uza diálogu nudár mekanizmu ha rezolve problema.

Sosiedade Sivíl Timor-Leste mós husu ba ONU atu kontinua ajuda estadu parte sira hodi buka no estabelese pas, estabilidade no seguransa hodi ajuda intendimentu no hapara atake brutal sira iha mundu ida ne’e. Ajuda kria mekanizmu hodi asegura justisa ekonomia iha mundu iha nivel regional sira kona-ba desegualidade ekonomia, hamosu dezenvolvimentu ekonomia ne’ebé maka iha nia balansu atu nune’e bele kontribui ba mantén pas no estabilidade iha nivel nasionál, regional no global.

Sosiedade Sivíl Timor-Leste husu ba estadu boot sira iha mundu atu komunika ba malu hodi hola desizaun hapara produsaun material militár nian ho volume boot ho forma indústria militár tanba sei kontribui diretamente ba aktu violentu no kontinua haburas kultura violénsia iha mundu liu hosi Estadu boot sira nia kontribuisaun rasik.

Ikus liu sosiedade Sivíl Timor-Leste hakarak apela ba públiku Timor-Leste tomak katak ita tenke hatene SRI LANKA nudár povu ne’ebé maka iha tempu okupasaun Indonézia nian, liu hosi regime Suharto nia ukun, SRI LANKA ho nia povu hamriik hodi hakilar ba mundu kona-ba Timor-Leste nia luta ba independénsia no sira hakilar no protestu kontra regime militár Suharto nian ne’ebé hamate ema Timor besik rihun atus rua resin.


Ho sentidu no espíritu Solidariedade Sosiedade Sivíl Timor-Leste hato’o ami nia sentidu kondolensia ne’ebé profundu ba povu SRI LANKA, no mós ba família sira ne’ebé maka hasoru sofrimentu boot ne’e.

Ami kondena maka’as autór sira ne’ebé halo atake ne’e no ami la tolera kualkér forma espresaun polítika no deskontentimenu ka kontestasaun saida de’it ne’ebé adopta meiu kruél no desmunu.


Kontaktu personal: Antonio da Costa: Email. Forumadvocacy.1983@gmail.com

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Lia Rekadu kona-ba Loron 40 aifunan Saudozu Komandante L-4 nian.

Kazu Agresaun Fíziku hasoru manifestante no Vendedór Ambulantes sira.

Maubere